What’s up?

Nii, mis siis vahepeal toimunud on? Eelmisel reedel käisime naiskadega väljas pidutsemas, mis oli juba mingi kuuke ette planeeritud 🙂 Algul kogunesime Imbi juurde ja sealt edasi läksime uude klubisse Butterfly, mis sellel korral esimest korda avati. Muusika oli ülihea ja mul oli üle pika meeletult lõbus ja hea olla. Ülivahva oli see, et meie kambaga oli kaasas minu/meie (mitte kõigi peol olnud) algklasside klassijuhataja! Aastad on läinud mööda, kuid seda tema välimusest küll aru ei saaks. Me ei olnud teineteist ikka aastaid näinud ja oli ikka väga lahe näha! Meie 1B klass oli tal kunagi esimene klass, keda ta õpetas, seega veits eriline 🙂

Vahepeal oli muidugi ka isadepäev, mille puhul käisime Jumindal. Kinkisime isale kamba peale õdedega koogi ja raamatu. Raamat oli sama, mida isegi hetkel loen “The Girl on the Train“. Isale sellised põnevikud meeldivad, nii et tal oli selle raamatu üle hea meel 🙂

Ja muidugi sellel esmaspäeval oli Dylan Morani stand-up comedy!! Omg, I love this guy so much. Aeg läks niiii kiiresti, see on lihtsalt uskumatu, kui kiiresti aeg lendab, kui midagi tõeliselt naudid. Lõua sai ikka korralikult krampi naerdud. Väga mõnus algus nädalale! Kui võrrelda eelmist korda, kui ta siin Eestis show tegi ja nüüdset, siis ma ütleks, et eelmine kord oli naaatukene parem, mis muidugi ei tähenda, et seekord hea ei oleks olnud:)

Neljapäeval käisime Imbiga vaatamas sellist filmi nagu “Kill Your Friends“. Hästi spontaanne minek oli, sest ta võitis piletid Raadio 2 mingis mängus ja kaks tundi enne filmi algust küsis, kas ma tahaks temaga minna. Algul oli väike mõtlemine, sest koju jõudes olin just pesumasina tööle pannud ja kohe kuidagi ei tahtnud seda üksi tööle jätta ja ise kodunt ära minna, aga otsustasin ikkagi minna, sest kavatsesin täpselt nii kaua kodus olla, et pesumasin oma töö ära jõuaks lõpetada. Viimased sekundid lausa ootasin masina kõrval ja anusin, et ta juba lõpetaks, sest mul oli juba mega kiire 😀 Film mulle meeldis, mõnus toores Briti huumor, kuigi oli ka palju narkotsi, alkoholi ja roppust. Sama stiil nagu “House of Cards“‘il, et vahepeal peategelane räägib otse vaatajatega. Ja kui me juba räägime peategelasest, siis uuuh, Nicholas Hoult, uhlala 😀 Piltide pealt ta nii väga seksikas ei tundugi, aga selles filmis oli lihtsalt ülim! Vaatasin guuglist ka vanemaid pilte temast ja appi, kui palju on inimene muutunud. Mehed lähevad vananedes tõesti ainult paremaks! And get this – ta saab nüüd kohe detsembris 26. What?! Filmi soundtrack oli ka da bomb.

Järgmisel päeval sai üht PÖFFi filmi käidud vaatamas. Filmiks oli “Saarelinn“, mis oli ütleme nii, et väga omapärane! Koosnes kolmest erinevast loost, millest iga järgnev oli eelmisega seotud. Esimene lugu oli haigelt naljakas. Reaalselt midagi väga ei räägitudki ja lihtsalt naera puruks, täielik absurdikas.

Lõppu pilt vaibast, mille sain kõigest 33 euro eest ja millega ma olen mega rahul, sest see on nii suur ja pehme ja mõnna. Tellisin FB-st Andi Grigorjev käest.

Processed with Rookie Cam

Advertisements

2 thoughts on “What’s up?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s