Tarhun ja sellest, kuidas ma peaaegu surma oleksin saanud

Täna jäi poes silma jook Tarhun, polnud seda niii ammu joonud ja mõtlesin osta. Mõeldud-tehtud! 🙂 Omapärane maitse, iga päev ei jooks, aga vahetevahel on hea. Ühtlasi võiks öelda, et täna on mu teine sünnipäev vist. Tulin töölt ja kesklinnas kõndides kukkus mega suur kivikamakas kuskilt kolmandalt korruselt alla, nii et väga palju puudu ei jäänud, et ma sellega pihta oleks saanud. Ehmatus oli suur, see oli ikka päris õudne. Tol hetkel jalutas vastu ka üks noormees ja ütles “siin võib surma saada”, ja jalutas sellest kohast kaarega mööda – jah, võib küll! 

Processed with VSCOcam with f2 presetTäiesti lõpp, kuidas ma lihtsalt venitan magistritööga. St, ma pole seda veel alustanudki. Ma loodan, et mu juhendaja pole veel krampe saanud, et ma pole talle mitte midagi saatnud. Me küll ei leppinud kuupäevades kokku, kuid kirjutasime kuskil juuni keskpaigas ja järgmine kord, kui ma talle kirjutan, peaksin esialgse n-ö kondikava saatma. Põhimõtteliselt kaks kuud on möödas. Ja ma pole mitte midagi teinud. Mul süda nii valutab, sest ma olen hästi kohusetundlik inimene ja teen alati kõik asjad õigeaegselt ära, kuid millegipärast ma ei suuda sellega alustada. Lubasin endale, et see nädalavahetus pean tõesti end kokku võtma ja MIDAGIGI tegema. Ilusaid ilmasid pole ju enam nagunii. Eks see ole ka üheks põhjuseks, ilmad on nii ilusad olnud, et pole mahti olnud teha. 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s